Õnnetusjuhtumikindlustus

Elus on ootamatusi ja tegijal juhtub. Siin tuleb appi õnnetusjuhtumikindlustus. Õnnetusjuhtumikindlustusega maksame hüvitist nii kergemate vigastuste (valu- ja päevaraha) kui püsiva tervisekahjustuse korral, et saaksid kulutuste pärast muretsemata oma paranemisele keskenduda.

Miks kindlustada ERGOs

  • ERGOs saad õnnetusjuhtumikindlustuse sõlmida ühe lepinguga kogu perele.
  • ERGO maksab hulgivigastuste korral valuraha hüvitist iga vigastuse eest
  • ERGO hüvitab õnnetuses viga saanud hammaste ravi ja taastamise.
  • ERGO hüvitab päevaraha alusel õnnetuse (trauma) tagajärjel saamata jäänud tulu.
  • Vajalikud kaitsed sportlastele ja ohtliku töö tegijatele
  • Pakume kiiret ja professionaalset kahjukäsitlust.

SOOVIN NÕUSTAMIST

Kuidas valida kindlustussummat?

Mõtle oma väljaminekutele, mis võivad tekkida seoses traumaga – taastusravi, abivahendid, retseptiravimid, uus kodu või kodu ümberehitus. Lisa ootamatutele väljaminekutele püsikulud, mida tasud igakuiselt – pangalaenude maksed, krediitkaartide intressid, igapäevakulutused toidule, kommunaalkulud, laste trennid jne. Soovitame püsiva puude hüvitise kindlustussummaks valida Sinu 6 aasta netopalga. Eesti keskmist palka (2022. a I kvartalis oli keskmine brutosissetulek kuus 1593 eurot) teeniva inimese õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustussumma võiks olla minimaalselt 100 000 eurot (püsiva puude hüvitis), mis teeks 35-aastase inimese kindlustusmakseks umbes 8 eurot kuus.
Laste kindlustamisel soovitame valida võimalikult suurt püsiva puude hüvitise kindlustussummat, et püsiva tervisekahjustuse korral saaks pakkuda parimat toetust.

Hea teada!

  • Kindlustus kehtib ööpäev läbi – nii tervisesportides, töötades kui ka igapäevatoimetusi tehes. Samuti on võimalik laiendada kindlustuskaitset ka võistlusspordile ja ohtlikule tööle.
  • Ravikulu hüvitis korvab õnnetuse tagajärjel tekkinud ravikulud, mida ei hüvita tervisekassa näiteks kui hambast killu välja kukud, vajad taastusravi või abivahendeid (nt kargud, liigesetugi jmt).
  • Päevaraha hüvitis korvab saamata jäänud osa päevapalgast, mida tervisekassa ega tööandja ei maksa. Nii säilib harjumuspärane sissetulek.
  • Püsiva puude hüvitis aitab, kui õnnetuse tagajärjel tekkinud püsiva tervisekahjustuse tõttu tuleb teha suuri väljaminekuid. Näiteks ehitada ümber kodu.

Õnnetusjuhtumikindlustuse korduma kippuvad küsimused

Mis on õnnetusjuhtum?

Milline on elu- ja õnnetusjuhtumikindlustuse erinevus?

Miks on õnnetusjuhtumikindlustus vajalik?

Kellele on õnnetusjuhtumikindlustus vajalik?

Mida panna tähele lepingu sõlmimisel?

Õnnetusjuhtumikindlustusega seotud hüvitised on järgnevad.

  • Püsiva puude hüvitis tagab rahamurede leevendamise pikemaks ajaks. Hüvitise suurus sõltub õnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse raskusastmest ja lepingus valitud kindlustussumma suurusest.
  • Ravikulu hüvitisega korvatakse õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud mõistlikud ja põhjendatud ravikulud, mida ei hüvita Eesti Tervisekassa .
  • Päevaraha korvab saamata jäänud tulu iga töövõimetuslehel oldud ravipäeva eest, sõltumata sellest, kas tegemist on raviga haiglas või kodus.
  • Valuraha pakub ajutise tervisekahjustuse ühekordset hüvitist.
  • Surmahüvitis on mõeldud kindlustatud isiku surma korral tema lähedaste majandusmurede vältimiseks ja leevendamiseks.
Lepingu sõlmimisel on võimalus valida just need hüvitised ja kindlustussummad, mis vastavad inimese vajadustele ja võimalustele. Kui tegeletakse võistlusspordiga või töötatakse riskiohtlikus ametis, saab seda kaitset lepingusse juurde valida.

Kui midagi juhtub, siis kuhu tuleb pöörduda?

Kellele makstakse välja hüvitis?

Tutvu tingimustega.